1. jaanuaril 2024 asub Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaanina ametisse professor Külli Kingo. Koos temaga alustavad valdkonnas tööd ka uued prodekaanid.
Dekaan Külli Kingo sõnas, et uues tiimis on nii noorte vaadet, innovatsiooni kui ka akadeemilist tugevust õppe-, teadus- ja arendustegevuse juhtimisel. „See on ka meie missioon ja ülikooli eest hoolimine. Lisaks ülikoolile oleme väga avatud koostööle väliste partneritega,” lausus Kingo.
Õppreprodekaan Ruth Kalda kavatseb edasi töötada mitme eelmise õppeprodekaani sisse viidud oluliste muudatustega, eeskätt arstiteaduse lõpueksamiga. Selle kohaselt tuleb 2026. aastal praeguse kirjaliku lõpueksami juurde praktiline lõpueksam. „Lõpueksamil hindame oskusi, mis on üldarstile kindlasti vajalikud. Kui oleme ära defineerinud kõige olulisemad oskused, peame liikuma tagant ettepoole ja vaatama üle, et kogu õppekava toetaks üldarsti vajalike oskuste ja teadmiste õpetamist. Samuti tuleb ka teiste õppekavade juhtidega läbi arutada, millised on kõige olulisemad küsimused ja ülesanded, mis oleks vajalik lähima nelja aasta jooksul kindlasti ära teha ning kuidas saab dekaani meeskond ja mina õppeprodekaanina sellele kõige paremini kaasa aidata,” rääkis Kalda.
Residentuuri eest vastutav arendusjuht Helen Reim on viimase kolme aasta jooksul aktiivselt panustanud Tartu Ülikoolis e-portfoolio ja õpiteekonna arendamise projektis. „Loodame residentuuriõppes jõuda süsteemi praktilise kasutamiseni lähiaastatel. See toob endaga kaasa rohkelt kaasamist, juhendamist valdkonna sees ja partneritega. Loodan, et residendi arenguteekonna tervikvaate nägemine, tagasisidestamine ja täitmine motiveerivad nii õppijat kui ka õpetajat, et residentuuri lõpetamisel oleks residendil just need pädevused, mida tal eriarstina tööle asudes vaja on,” selgitas Reim.
Arendusprodekaan Sander Pajusalu on seadnud prioriteediks akadeemilise järelkasvu probleemiga tegelemise. „Tahan kaardistada olukorda ning leida lahendusi, kuidas akadeemiline karjääritee atraktiivsemaks muuta. See ei ole kindlasti lihtne, kuna probleem on suur enamikel, kui mitte kõikidel erialadel, ja seda ka väljaspool meditsiiniteaduste valdkonda. Siiski arvan, et meditsiiniteaduste valdkonnas on oma väga selgetest mitte-akadeemilistest karjääriradadest tulenevad erisused, olgu need siis arstidel, proviisoritel või füsioterapeutidel.”
Ka teadusprodekaan Maris Laan ütles, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata noorte teadlaste järelkasvule. Samuti ka julgemale teaduslikule innovatsioonile, rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmisele kõigis valdkonna teadussuundades, motivatsioonile kasutada aktiivsemalt erinevaid teadusrahastuse meetmeid ning otsida võimalusi noorte ja kogenenumate meditsiiniteadlaste tagasitoomisele Eestisse. „Samuti vajab tähelepanu motivatsioon ja reaalsed lahendused järeldoktorantuuri läbimiseks meie valdkonna kõigil erialadel. See avardab noorteadlaste silmaringi ning teaduslikku innovatsiooni ja ambitsiooni,” ütles Laan.